Edutizer – kas koht, kus alustada õppimist?*

Esimene blogipostitus on inspireeritud Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia eriala kursusest “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”. Esimeses kontakttunnis saime ülesandeks katsetada ühte õpikeskkonda ja lugeda paari artiklit, mille põhjal jagada oma kogemust.

Enne veel tahan kiita õppejõudusid – Hans Põldoja ja Terje Väljataga, kes lõid esimeses kontaktunnis positiivse õhkkonna. Tänu kahele küsimusele ja lühikestele esitlustele, lõid nad turvalise õpikeskkonna, kus õppijad tunnevad üksteisega ühisosa. Esiteks küsiti, mis on meie haridustehnoloogilised huvid ja teiseks, mis on meie igapäevased hobid.

pikeskkonnad-ja-pihaldusssteemid-24-638Valisin testimiseks eestlaste poolt arendatud õpikeskkonna Edutizeri, mis on mõeldud ettevõtetele ja mida on võimalik modifitseerida vastavalt ettevõtte suurusele ja vajadustele. Nimetatud õpikeskkond toetab personaliosakonda koolitus- ja kvaliteedijuhtimises. Edutizerit soovisin testida, kuna mind huvitavad erasektorile ja suurematele organisatsioonidele mõeldud tehnoloogilised vahendid, et muuta personali õppimist ja arendamist efektiivsemaks. E-õppe ja traditsioonilise õppimise sidumine organisatsioonides on tänapäeva kiires infoühiskonnas ressursse kokkuhoidev ja töötajatele rohkem meele järgi, kuna see arvestab nende vajaduste ja ajaga. Kuid erinevate artiklitega tutvudes leidsin, et kinnised õpikeskkonnad ei ole õppija seisukohalt kõige paremad, kuna kinnised õpikeskkonnad ei toeta iseseisvat ja õppija enda vajadustest lähtuvat õppimist. Ka on õppe protsessi loojal (õpetajal) tihti raske õppija vajadustele vastavat õpet luua, kuna kinnine õpikeskkond annab ette kindla struktuuri, millest õppedisain peab arvestama (Siemens, 2004). Kõige parem kinnine õpikeskkond on paljude võimalustega ja funktsioonidega, mille vahel on võimalik õpetajal valida lähtudes organisatsiooni, õppija vajadustest ja õpieesmärkidest (Watson & Watson, 2007). Kas Edutizer on õpikeskkond, kus võiks alata õppimine?

Edutizer lubab olla tehniliselt paindlik keskkond, kus on võimalik koolitus algusest lõpuni planeerida ja läbi viia. Siia on lisatud kõik koolitus etappide jaoks vajalikud vahendid: planeerimine, ettevalmistus, läbiviimine, tagasiside, tulemuste hindamine, avalikustamine ja analüüs. Siin on võimalik ühendada koolituskalender õpilaste, koolitajate ja õppematerjalidega. Paljudest teistest õpikeskkondadest erineb Edutizer võimalusega koostada kontrolltöid ja eksameid ning neid ka antud keskkonnas läbi viia.

Koolitaja saab luua õpiku, mis on kursuse õppematerjal, kuhu saab lisada erinevaid õpiobjekte (heli-, pildi-, videofaile, presentatsioone, tekstifaile jms.). Lisada saab ka interneti linke. Faile on võimalik arvutisse laadida. Iga teema lõppu saab lisada harjutused teadmiste kinnistamiseks. Edutizer suudab luua ise harjutustesti materjali alusel, seda on võimalik ka õppijal iseseisvalt teha. Suurt rõhku on Edutizeris pandud õppimise hindamisele – harjutusi- ja eksamiteste on võimalik koostada viie erineva mudeli alusel ning koostatud testidele toimub automaatkontroll. Testidesse saab lisada ka avatud küsimusi, mida hindab koolitaja. Koolitajal on võimalus õppijale jätta tagasiside kommentaar. Lisaks on võimalus õpilasel harjutusülesannetes koostada vigade parandus. Hindamine on Edutizeris mitmekülgne, mis arvestab nii kursuse eesmärkide kui ka õppija enda vajadustega.

Õppetöö vormid on mitmekesised – konsultatsioon, seminar, praktiline ülesanne, kodutöö, eksam ja kontrolltöö. Kodutööks saab anda essee, referaadi, joonised, joonistused, heli, videod ja teised elektrooniliselt edastavad materjalid. Küll jääb selgusetuks õppurite vaheline õppimine. Koolitaja saab õppijate tööd kõigile õppijatele edastada, aga kas õppijatel on võimalik üksteise töödele tagasisidet anda, jääb arusaamatuks. Haridustehnoloogid lähtuvad konstruktivistlikust õpikäsitusest, kus on tähtsal kohal sotsiaalne kontekst elik teiste inimeste kaasmõju õppimisele (Dalsgaard, 2006). Edutizeris on õppijatel võimalik luua õpivõrgustikke läbi foorumi, see on põhiline suhtlemiskeskkond õppijate vahel.

Koolitajal on oma töölaud, kus ta näeb kõiki oma kursuseid, nii käimas olevaid kui ka arendamist vajavaid. Kiirkaustad aitavad koolitajal sorteerida õpikuid ja teste sihtgruppide järgi. Koolitaja tööd lihtsustab hindamissüsteem, mis võimaldab analüüsida statistilisi andmeid erinevate tööde raames üksikosade ja tervikute kaupa. Statistilised andmeid on võimalik importida MS Exceli tabelina. Koolitaja saab väljastada sertifikaadi, et õppija oskusi ja teadmisi tõendada, kas tähtajatult või kindla kehtimisajaga.

Edutizeris on õppijaid, koolitajaid ja materjale ühendav kalender. Kalendrisse saab panna erinevaid ülesandeid ja teateid, mida eristavad erinevad värvid ning lisaks on võimalik esikohale tuua prioriteetsemaid tegevusi. Kas kalender on ainult Edutizeris kasutamiseks või saab seda ühendada ka näiteks Google kalendriga? Kalendri ühendavus teiste programmidega teeks kasutamise lihtsamaks ja hoiaks kursuse tegevused meeles ka õpikeskkonda sisse logimata.

Disaini poolest on Edutizer lihtne – valge taust ja oranži värvi ikoonid. Kõik funktsioonid on päises tööriista ribal ära toodud. Ekraanil on parajalt infot ja vajalik on lihtsasti leitav.

Edutizer on kinnine õpisüsteem, mis annab palju erinevaid võimalusi koolitajale disainida õpet. Nimetatud õpikeskkonna tugevus on õppe ja õpilaste oskuste, teadmiste hindamine ja analüüs. Nõrkusena pean välja tooma koostöise õppimise ja õpilaste vahelise tööde tagasisidestamise. Seda annaks parandada avatud õpikeskkondade vahendeid kasutades, näiteks blogid, wikid, RSS, bookmarking, Skype jne. Samas üks süsteem ei pea tagama kõik funktsioonid, vaid tähtsam on erinevate vahendite ühildatavus ja sünkroniseerimine (Dalsgaard, 2006). Pealkirja vastuseks saan öelda, et õppimist võib alustada Edutizerist, kuid koolitajal tuleb vajadusel kasutada ka teisi vahendeid, et õppimine oleks õpilastele tähenduslik.

Küsimused, mis tekkisid antud ülesannet täites:

Kas ettevõtetel on kasulik ja võimalik kasutada vabasid vahendeid koolituses, mis on avatud ka teistele (nt blogid)?

Milliseid pädevused peavad olema koolitajal ja õppijal, et vabade vahendite kasutamine e-õppes oleks tulemuslik?

Kasutatud kirjandus:

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7.

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

*Pealkiri on inspireeritud Georg Siemensi 2014. aasta artiklist „Learning Management System: The wrong place to start learning“

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s