Tehnoloogiad õppimiseks

Neljas teema õpikeskkonnad ja õpivõrgustiku kursusel on tehnoloogiad ja standardiseerimine. Panen rõhku postituses avatud ja hajutatud Veeb 2.0 tehnoloogilistele keskkondadele.

Esiteks avasin iga-aastase e-õppe vahendite edetabeli Top 100 Tools For Learning 2015, et saada ülevaade, milliseid e-õppe vahendeid olen juba antud nimekirjast eelnevalt õppimises kasutanud.

Nimekiri on järgmine:

Antud nimekirjas on mitmeid tehnoloogilisi vidinaid, mille kaudu uut ja huvipakkuvat infot olen kogunud (YouTube, GoogleSearch, Facebook, Wikipedia, LinkedIn, TED talks, SlideShare) ja teisi tehnoloogiaid olen kasutanud info mõtestamiseks, talletamiseks ja jagamiseks (GoogleDocs/Drive, Skype, PowerPoint, Prezi, Dropbox, Facebook, WordPress, OneNote, Gmail, Twitter, Evernote). Kursuseid olen läbinud nii Moodle kui ka Coursera kaudu.

OneNote`i ja Evernote kasutamise olen asendanud GoogleDrive kasutamisega, kuna nii talletan kogu info ühte kohta, kus saan infot töödelda ja jagada.

Mul on küll Twitteri konto, kust saan infot endale huvipakkuvate teemade kohta, aga mikroblogimist ei ole ma harrastanud. Olen jaganud Twitteris oma blogipostitusi, aga põhiliselt olen mikroblogimisega tegelenud Facebookis enda profiiliseinal ja mõnes huvigrupis. Olen oma postitustele lisanud ka märksõnu elik folksonoomiat, aga märksõnu ei ole ma väga teadlikult kasutanud. Peale seda postitust jälgin märksõnade kasutamist rohkem. Lisaks on võimalik endale huvipakkuvate märksõnade kohta tellida läbi Paper.li kaudu igapäevase uudisvoo.

Uudistevoo tehnoloogiaid nagu RSS või Atom ei kasutanud ma kuni viimase hetkeni. Eelmisel nädalal lisasin oma haridustehnoloogia blogile RSS uudisvood. RSS-de lisamine blogile on imelihtne ja mugav on kiirelt pilk peale visata endale huvitavatele uudistele oma enda blogist.

Uute veebipõhiste 2.0 vidinate katsetamisel annab positiivse kogemuse annab Google või Facebooki kontode abil sisenemine. Enam ei taha sisse logida keskkonda, kus tuleb uus konto luua koos uue salasõnaga, mis kindlasti järgmiseks korraks on ununenud.

Proovisin antud teema raames järgmisi vidinaid:

Feedly kasutamine on imelihtne ja lausa lust, sest siseneda saab oma Google konto abil. Lihtne on lisada uusi blogisid ja lehekülgi, mida jälgida. Mind küll häiris, et uudistevoogu ei saanud alla kerida. Lisaks katsetasin IFTTTd. Sinna sisse logides teadsin, et tahan just Feedlyt ühendada Gmailiga, aga kahjuks oli antud teenus tasuline. Kuna Feedly ühendamine IFTTT kaudu oli tasuline, otsustasin ühendada Facebooki Twitteriga. Nüüdsest läheb iga Facebooki postitus ka Twitterisse. IFTTT puhul meeldis mulle sarnaselt Feedlyle Google kontoga sisenemine. IFTTT pakub palju erinevaid lahendusi ühendamaks erinevaid programme ja äppe. Kuid siinjuures tuleb arvestada, et mõne programmi ühendamine on tasuline.

Pocket on mugav äpp igapäevaseks kasutamiseks – sinna saab ladustada veebisisu nagu artiklid, videod (YouTube, TED talks) ja pildid, mida saan studeerida hiljem. Päeva jooksul koguneb palju infokilde, mida tahaks lugeda, vaadata ja kuulata, aga kiire elutempo juures ei ole alati võimalik kohe infot vastu võtta. Hetkel on mul nutitelefonis lahti 19 erinevat lehekülge, mis ootavad aega, et neid lugeda ja vaadata. Pocket koondaks kõik need aknad ühte kohta. Pocketi puhul meeldib mulle äppi lihtne disain ja kasutamise võimalused. Lisaks on olemas ühisjärjehoidjad nagu Delicious ja Diigo, kus saab linke ka teistega jagada.

Lõputöö uurimisel ja kirjutamisel on eriti kasulikud kirjandusallikate jagamise vahendid (Mendeley, Zotero, CiteULike). Sisenesin CiteULike lehele, kuna see oli ainuke kolmest, millega sain siseneda Google kontoga, kuigi kasutajasõbraliku disaini poolest oleksin soovinud sisenda Mendeley ja Zotero keskkondadesse. CiteULike võib olla funktsionaalne, aga välimus ei kutsu kasutama.

Suur hulk erinevaid e-õppe vahendeid ootavad testimist ja kasutamist, et valida endale kõige paremad lahendused efektiivseks õppimiseks ja töötamiseks.

Lisa kommentaar