Õppematerjalide autoriõigus

Viienda teemana õppematerjalide loomises käsitlesime autoriõiguseid. Teema on paeluv ja vajalik, kuna õpetajana kõneleme tihti plagiaadist, samas kasutame ise interneti materjale ilma, et oskaks õigesti viidata autorile. Tänapäeval tegutsev õpetaja, koolitaja ja personalitöötaja peaks olema teadlik autoriõigustest – piirangutest ja võimalustest.

Põhiliseks digimaterjalide autorõiguste kaitsmiseks on Creative Commons litsentsid. Selle kohta saate uurida lähemalt esitlusest:

Creative Commons litsentside kasutamine õppematerjalide juures

Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Digitaalsete õppematerjalide koostamise kursuse neljas teema on õppematerjalide koostamine nutiseadmele. Antud teema on tänapäeva hariduses oluline, kuna pea kõikidel õpilastel on nutiseadmed, samas koolidel ei ole alati piisavalt ressursse tahvelarvutite või liikuva arvutiklassi  jaoks. VOSK on võimalus õpilaste jaoks õppimine huvitavaks teha, samas õpetaja jaoks on nutiseadmetele mõeldud vahendid kiire viis saada kohest tagasisidet õppimise protsessist ja teadmiste omandamisest.

Nutiseadmetele mõeldud vahendite eeliseks lisaks eel mainitule on õppematerjalide kasutamise võimalus ka teistes klassides või mõne kohandamisega on võimalik sama materjali kasutada ka järgmistel aastatel. Nii saab Kahoot-is loodud teste või ShowMe-is loodud esitlusi kasutada järgmise aasta kursustel. Teiseks saab nii mõnegi vahendiga, nagu Plickers, õpilaste progressi individuaalselt hinnata. Kolmandaks on hea näiteks Socrative koguda õppijate tagasisidet õpilastelt avatud küsimustega, mis talletab vastused programmi ja hiljem on lihtne nende andmete juurde tagasi minna ja kursuses muudatusi teha.

Iga uue vahendi puhul jälgin esiteks kasutaja mugavust ja esimene märk mugavusest on see kui saab Google või Facebooki kontoga sisse logida ja ei pea looma uut kontot, mille salasõna kohe meelest läheb. Seetõttu toon välja ShowMe, mis mind kutsus katsetama just sisselogimise lihtsuse tõttu. ShowMe-d saab edukalt kasutada ümberpööratud klassiruumis, kus õpilane enne tundi vaatab ja töötab läbi õpetaja või kellegi teise poolt loodud esitluse ning tunnis toimub näiteks mõne elulise probleemi lahendamine esitluses käsitletud teadmiste abil. ShowMe esitluse eelis on liikuvamad ja disaini poolest köitvamad kui PowerPoint. Antud vahendi miinuseks on, et see on mõeldud Apple seadmetele, kuigi esitlusi saab ka arvutist jälgida.

Zaption on isegi lahedam kui ShowMe! Zaptionis on võimalik lisada video, mille kõrvale on võimalik luua küsitlusi, teste, kommentaare ja jooniseid. See teeb kodus õppimise eriti vahvaks ja interaktiivseks. Kui ma oleksin Zaptionist varem teadnud, siis oleksin kodus vaatamiseks andnud rohkem õppematerjale ja ma usun, et selline viis oleks neile meeldinud. Antud vahendit on võimalik kasutada ka ettevõtetes teadmiste jagamise eesmärgil.

Teemast õppematerjalide loomine 1:1 klassiruumi rakendustele võtan kaasa kaks keskkonda: Zaption ja ShowMe. Aitäh!

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Digitaalse õppematerjalide koostamise aines saime ülesandeks kasutada üht autorvahendit, et katsetada sisupaketi loomist ja näha miks sisupakendamise standard SCROM kasulik on. Pean tõdema, et enne teise teemaga tutvumist (sisupakettide koostamise vahendid) ja ülesande  täitmist, ma ei mõistnud sisupakendamise standardite vajalikkust.

Nimetatud ülesanne andis mulle arusaama, et ühes kursuses võib olla palju erinevaid sisupakette ja SCROM lubab sisupaketi kokku pakkida ja importida endale sobivasse õpikeskkonda.

Proovisin avalikku veebiteenust udutu, sest mul ei olnud vaja midagi uut alla laadida. Toon punktidena ära udutu tugevused ja arengu vajadused:

Tugevused Arengu vajadused
  • ·         Erinevad ülesannete tüübid, et teadmisi kinnistada või miks ka mitte sisu vastu huvi aktiveerida.
  • ·         Erinevad slaidi variandid, mis võimaldavad lisada pilte, teksti ja muud infot. Lisaks slaidid, kus saab minna järgmistele slaididele ja tagasi.
  • ·         Lisada saab sisupaketi disaini märkmeid.
  • ·         Töölaud on mugavalt üles ehitatud – vasakul on kaust(ad) koos slaididega ja paremal saab slaide, stsenaariumeid ja ülesandeid luua.
  • ·         Sisupaketti on võimalik lisada juba arvutis loodud PowerPoint esitlusi.
  • ·         Lisaks töölaule on võimalik kasutada juba lisatud info kogumit ja seal on hea ülevaade erinevatest sisupaketi osadest.
  • ·         Sisu on lihtne kokku pakkida ja alla laadida.
  • ·         Siseneda võiks Gmaili või Facebooki konto kaudu.
  • ·         YouTube videod saab lingina lisada sisupaketti.
  • ·         Intuitiivne kasutamine, iga osa juures võiks olla abistav video või lühike tekst. Hetkel suunatakse lugema 70-leheküljelist manuaali, mis on nii 90-ndad.
  • ·         Mõistmatuks jäid erinevad õpistsenaariumid ja kuidas neid sisupaketid kasutada. Siin aitaks lühike selgitus, kui minna õpistsenaariumite lehele.
  • ·         Mitmel pool küsiti sisu luues pealkirju. Jäi mõistmatuks kus need pealkirjad kajastuvad.

Sisupaketi loomiseks kasutasin Wikipedias olemasolevat infot. Sisupaketi loomine virtuaalselt oli mulle esmakordne kogemus. Olen eelnevalt kasutanud PowerPointi, töölehti ja WordPressi, et sisu luua, kuid need ei ole standardsed,  ja seetõttu ei ole infot lihtne ümber tõsta teise keskkonda.

Sisupaketi katsetuse leiab siit.

Õpileping kursusel “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

Antud õpileping on koostatud aines „Digitaalsete õppematerjalide koostamine“.

Teema Soovin õppida kahte teemat:

1. Õppematerjalide autoriõigus, eriti Creative Commons Attribution litsents
2. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Eesmärgid Minu eesmärgid on teada saada:

1.       Mis on Creative Commons Attribution litsents?

2.       Kuidas Creative Commons Attribution litsentsi saab kasutada?

3.       Kuidas Creative Commons Attribution litsents mulle tulevikus kasulik on?

4.       Millised on erinevad õppematerjali koostamise protsessid ning mis on kõige olulisem antud protsessi juures?

5.       Kuidas tagada õppematerjalide kvaliteet?

 

Creative Commons Attribution litsents ja õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet on mulle olulised teada, sest:

1.       esimesest teemast ei tea ma üldse midagi, aga tihti on vaja tööalaselt või isiklikus plaanis kasutada juba kellegi poolt loodud materjale.

2.       Teine teema on ülekantav igale poole, sest kui luuakse õppematerjale, siis lõppkasutaja hindab ja hakkab kasutama neid materjale, mis on kvaliteetsed ja tema vajadustele vastavad.

Strateegiad Eesmärkide saavutamiseks pean läbi tegema järgmised sammud:

1.       Kirjutan õppejõule endale huvitavad uurimisteemad kursuse blogisse (tehtud)

2.       Ootan õppejõu vastust soovitusliku lugemisega

3.       Valin teema, kas nr 1 või 2.

4.       Loen läbi õppejõu poolt soovitatud kirjanduse

5.       Otsin juba loetud kirjanduse järgi lisa allikaid

6.       Töötan läbi ka need allikad

7.       Samal ajal kui allikatega töötan teen endale märkmeid

8.       Märkmete alusel kirjutan kokku analüüsi

Vahendid/ressursid Eesmärkide saavutamiseks, kasutan õppejõu abi, Google Scholar otsingumootorit uute allikate leidmiseks.
Hindamine Eesmärgi olen saavutanud, kui on valmis kirjanduse analüüs ja tean vastuseid oma küsimustele.

 

Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Olen kokkupuutunud õpiobjektidega erinevates rollides ülikoolis õppides, õpetajana töötades ja isiklikul õpieesmärgil. Nõustun oma eelmise lause valguses David Wiley definitsiooniga, mille järgi on õpiobjekt “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks“ (Wiley, 2000). Minu kogemus on põhiliselt avatud õppematerjalidega, kuna need omavad SCROMi standardi kuute tunnust: käideldavus, kohandatavus, kokkuhoid, vastupidavus, koostalitlusvõime ja korduvkasutus. Ülikooli kontekstis olen kasutanud õppimiseks YouTube videosid, teaduslikke artiklite digitaalseid arhiive jne. Õpetajana sai kasutatud ajaloos erinevaid digitaalseid arhiive, nt ERRi arhiiv ja Digitaliseeritud Eesti Ajalehed. Kasutasin ka teiste õpetajate materjale nii nende endi kodulehtedele üles pandud materjale ja SlideSharis üles riputatud esitlused erinevatel teemadel. Isiklikul eesmärgil olen kasutanud alates Coursera võimalustest kuni TEDi kõnedeni välja, isikliku õppimise juures on tähtsal kohal kõik võimalikud huvitavate ajaveebide postitused, mida aktiivselt ka sotsiaalvõrgustikes jagan.

Veebist leitud õppematerjalide haldamiseks olen kasutanud mitmeid süsteeme, alguses kasutasin Sticky Notes, see järel One Note, iPadil märkmiku. Ainealast materjali olen kogunud ja sorteerinud Google Drive`is, kuna see võimaldab hõlpsasti materjale jagada kolleegidega. Eelmisel semestril laadisin telefonile Pocket`i. Pocket on nendest süsteemidest kõige lihtsam ja ajasäästlikum variant.

Häid materjale leidub veebis harva, kuna materjale on nii palju, et see tekitab üleliigset müra, mille tõttu ei jõuta nende kõige paremate juurde. Õpetajad kes jagavad enda materjale oma ajaveebis on väga eesrindlikud ja ilmselt tunnevad ennast enesekindlalt oma materjale ja ideid jagades. Leian, et õpetajat takistab oma materjale jagamast kaks põhjust, esiteks hirm, et tema materjalid ei ole piisavalt head ja teiseks, et see on tema töö, mille eest ta ei ole saanud lisatasu ja nüüd tuleb keegi teine ja saab väiksema vaevata materjali alla laadides oma tundi läbi viia. Usun, et õpetajat motiveeriks oma õppematerjale üles laadima see, kui ta saaks tagasisidet teistelt õpetajatelt ja lisaks inspiratsiooni, kuidas veel võiks antud materjali kasutada.

Valisin repositooriumiks MOOCi Coursera, mida olen ise paaril korral kasutanud, kuigi pean tõdema, et suurest soovist kursused läbida, jäid need siiski soiku. Courseras võimalik valida 1800 erineva kursuse vahel, olla osa väga suurest õpivõrgustikust, sealt on võimalik võtta maailma tippülikoolide kursuseid. Kümne alateema all on põnevaid väljakutseid loodusteadustest huvitatule kui ka humanitaarteadlastele. Tasu poolest on väga erinevate süsteemidega kursuseid, on selliseid, kus kursus on tasuta, aga diplomi saamiseks tuleb maksta. Teine võimalus on see, kus iga osa maksab umbes 30 eurot. Eelmisel aastal võtsin kursuse „21. sajandi oskused“, mis oli tasuta. Õpiobjektina oli seal videod, kus õppejõud selgitasid materjali ja antud videode vahele oli loodud kontrollküsimused. Lisaks antud videodele oli lisatud erinevad artiklid, enesehindamislehed ja kontrollivad testid. Tähtsal kohal on kursusel foorumid, kus toimub ilmselt suurim osa õppimisest. See on hetkel ainult üks näide komponentidest, millest üks kursus võib koosneda Courseras.