Kognitiivne õppimine e-õpiku näitel

Valisin seekordse ülesande õpistsenaariumiks õpik.füüsika.ee repositooriumis oleva e-õpiku Elektromagnetismist ja uurin „Elektromagnetism uurimisaine“ alapeatükki „Sissejuhatus elektromagnetnähtuste füüsikasse“. Õppimise algatab lehe päises asuv pilt koos lühikese narratiiviga, mille lõpus on õppijat aktiveeriv küsimus. Pilt ja narratiiv on ainult üks osa õppimise algatamisest, teine osa on õpetajal, kes suunab õpilase RÕKi poolt püstitatud õpieesmärke täitma. Õppimises osaleb indiviid üksinda, tema loeb teksti, vaatab pilte ja videoid, mis teksti kõrval võib leida. Antud juhul on pildid ja videod väga väikeselt ära toodud, mille tõttu võib õppijale jääda ebaselgeks, mis eesmärgil need seal on. Alapeatüki lõpus saab õppija kolmele kontrollküsimusele vastata. Kontrollküsimuste abil õpilane peab töömälu ja pikaajalise mälu koostöös leidma õige vastuse. Kui vastus on vale, siis ajendab see õpilast uuesti tagasi teksti juurde minema ning looma uue seose antud infoga, mis jõuab õppija pikaajalisse mällu.

Lugemise, videode ja piltide tähelepanelikul lugemisel ja jälgimisel ning lõpus kontrollküsimuste vastamisel, seda nimetatakse mitme kanali efektiks, töötleb ja kodeerib õpilane infot töömälus. Info ümber töötlemise ja kodeerimise tulemusel üldistatakse info sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks, mis omakorda salvestatakse mälujälgedena pikaajalisse mällu.[1] E-õpikus on tekst organiseeritud väiksemalt osalt laiemale. Esiteks tuuakse ära kaks eraldi mõistet, mis seostatakse kolmandas lõigus ja luuakse uusi seoseid. Tekstis on suunatud õpilast märkama infot, mis on punasega välja toodud, seda infot küsitakse ka kontrollküsimustes. Teksti keskel kui ka lõpus on ära toodud info kasulikkus ja seotus päriseluga.

Kontrollküsimused aitavad infot meenutada ja aktiveerivad pikaajalise mälu, kust otsitakse välja sobivad kujutlused ja viiakse töömällu.[2]

E-õpiku peatükk arvestab rohkem refleksiivse ja verbaalse õpistiiliga. Siin on proovitud erinevate värvide ja multimeedia lahenduste haarata ka visuaalseid õppijaid, aga nagu ma enne mainisin, siis visuaalid on nii väikesed, et õppijale võib ebaselgeks jääda, et ta peaks väikestele ikoonidele vajutama. Tegevuslik õpistiil on kaasatud lõpus kontrollküsimustega, kuid üldiselt on tegevuslik õpistiil õpikust välja jäetud, kui muidugi õpetaja ei suuna õpilasi loetu üle arutlema.

 

 

[1] Pata, Kai; Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon. Kognitiivne õppimine; lk 2  https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/3loeng2016.pdf

[2] Pata, Kai; Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon. Kognitiivne õppimine; lk 3  https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/3loeng2016.pdf

Õpileping kursusel “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

Antud õpileping on koostatud aines „Digitaalsete õppematerjalide koostamine“.

Teema Soovin õppida kahte teemat:

1. Õppematerjalide autoriõigus, eriti Creative Commons Attribution litsents
2. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Eesmärgid Minu eesmärgid on teada saada:

1.       Mis on Creative Commons Attribution litsents?

2.       Kuidas Creative Commons Attribution litsentsi saab kasutada?

3.       Kuidas Creative Commons Attribution litsents mulle tulevikus kasulik on?

4.       Millised on erinevad õppematerjali koostamise protsessid ning mis on kõige olulisem antud protsessi juures?

5.       Kuidas tagada õppematerjalide kvaliteet?

 

Creative Commons Attribution litsents ja õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet on mulle olulised teada, sest:

1.       esimesest teemast ei tea ma üldse midagi, aga tihti on vaja tööalaselt või isiklikus plaanis kasutada juba kellegi poolt loodud materjale.

2.       Teine teema on ülekantav igale poole, sest kui luuakse õppematerjale, siis lõppkasutaja hindab ja hakkab kasutama neid materjale, mis on kvaliteetsed ja tema vajadustele vastavad.

Strateegiad Eesmärkide saavutamiseks pean läbi tegema järgmised sammud:

1.       Kirjutan õppejõule endale huvitavad uurimisteemad kursuse blogisse (tehtud)

2.       Ootan õppejõu vastust soovitusliku lugemisega

3.       Valin teema, kas nr 1 või 2.

4.       Loen läbi õppejõu poolt soovitatud kirjanduse

5.       Otsin juba loetud kirjanduse järgi lisa allikaid

6.       Töötan läbi ka need allikad

7.       Samal ajal kui allikatega töötan teen endale märkmeid

8.       Märkmete alusel kirjutan kokku analüüsi

Vahendid/ressursid Eesmärkide saavutamiseks, kasutan õppejõu abi, Google Scholar otsingumootorit uute allikate leidmiseks.
Hindamine Eesmärgi olen saavutanud, kui on valmis kirjanduse analüüs ja tean vastuseid oma küsimustele.